य उद्यतमनादृत्य कीनाशमभियाचते ।
क्षीयते तद्यशः स्फीतं मानश्चावज्ञया हतः ॥
ya udyatamanaadrtya kiinaashamabhiyaacate |
kshiiyate tadyashah sphiitam maanashcaavajnayaa hatah ||
Wer den hilfsbereiten Meister übersehend nach einem Stümper verlangt,
dessen Ruhm und aufgeblähte Eitelkeit schwinden dahin und er scheitert an seiner Gleichgültigkeit.
No comments:
Post a Comment