Bhagavata

तदश्मसारं हृदयं बतेदं
यद्गृह्यमाणैर्हरिनामधेयैः ।
न विक्रियेताथ यदा विकारो
नेत्रे जलं गात्ररुहेषु हर्षः ॥

tadashmasaaram hrdayam batedam
yadgrhyamaanairharinaamadheyaih |
na vikriyetaatha yadaa vikaaro
netre jalam gaatraruheshu harshah ||


Des Herz muß wohl aus Eisen sein, dem sich,
sobald Gedanken an den Namen des Herrn ihn ergreifen,
nicht alles im Innersten aufwühlte, daß er ein anderer würde
und das Aug sich ihm mit Wasser füllte bei gesträubten Haaren.